MÕMMIKUD

Jälle on saabumas Jälle on saabumas aasta uus, olgu ta seekord paremast puust, olgu ta teguderohke ja tore, rõõmude varju jäägu kõik mured!

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. Rahvakalendris on see püha olnud 19. sajandi lõpul üpris tundmatu. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist ja mäletatud vanasõna, et Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Ilmaended See on kõige pikem öö – kotkas kukub puust maha, sest ta küüned väsivad ära. Kui on paha ilm, saab paha kevade. Algab talvetee üle vete, sest Nigul needib veed kinni.

Advent on eesti rahvakalendris liikuv tähtpäev, mis tähendab tulemist ja tuleneb ladinakeelsest sõnast "adventus". Advent koosneb neljast pühapäevast enne esimest jõulupüha. Esimese advendipühapäevaga algab advendiaeg ja liturgiline kirikuaasta. Neljas advendipühapäev võib sattuda kokku ka jõulupühade laupäevaga (24.dets.). Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus Domini" - Issanda tulek. Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust, niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist) ehk esimest tuleku aega. Advendiaeg tuletab meelde vajadust valmistuda Issanda taastulekuks; kristlaskond valmistub Issanda viimseks tulekuks kohtunikuna maailma lõppul. Advendiaeg on paastuaeg. Advendiaja liturgiline värv on violetne. Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal: I advendipühapäeva värvus on valge ja süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu. II-IV advendipühava

ÕUES ON ILUS TALVEILM JA MEIE LASTEAIAS ON VÄIKE KELGUMÄGI. HEA LAPSEVANEM, PALUN VÕTKE VÕIMALUSEL LAPSELE LASTEAEDA KELK KAASA, SIIS SAAME LUND NAUTIDA JA KELGUTADA . PALUN KIRJUTAGE KELKUDELE NIMI PEALE. KELKE ON VÕIMALIK KA LASTEAEDA JÄTTA.

PALJU ÕNNE 4. SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis taga s karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

LASTEVANEMATE SOOVIL KORRALDAME TEISIPÄEVAL, 30. NOVEMBRIL PEREÕHTU. PEREÕHTULE TULEKUST PALUME TEATADA RÜHMAÕPETAJALE. LASTEVANEMATEL PALUME IGAL ÜHEL MIDAGI NATUKENE KOHVI, TEE JA MORSI KÕRVALE KAASA VÕTTA.

Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu: Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta, üle soo, suure libeda. Peretütar, neitsikene, tõuse üles voodiesta, puhu sa tuli tuasse, lõõtsu lõke lõukaalta! Kui mardisandid on tuppa lastud, esitavad nad veel mingi laulu või mängu, mille eest neile kommi vms. antakse.

OKTOOBER OLI HEA ÕPETAJA KUU. MEIL KÄISID TEGEVUSI TEGEMAS MÕNED LAPSEVANEMAD. LISKAS EMILI EMALE KÄIS MEIL KÜLAS VEEL HUUGO JA GRETE-LY EMA.

PALJU ÕNNE 3. SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

PALJU ÕNNE 3. SÜNNIPÄEVAKS SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD

ÕUES ON LÄINUD JUBA PIMEDAKS JA KA LIBEDAKS. KUI TE TULETE LASTEAEDA / LÄHETE LASTEAIAST KOJU SIIS EI PRUUGI AUTOJUHT TEID PIMEDAS NÄHA. KAITSE ENNAST JA OMA LAST "OLE NÄHTAV" JA KANNA HELKURIT. KOOLIS KONTROLLITAKSE JUBA HELKURI OLEMASOLU. SEL NÄDALAL HAKKAME MEIEGI KONTROLLIMA HELKUREID.

TÄNA KÄIS MEILE LINDUDEST RÄÄKIMAS EMILI EMA ASTRID. EMILI EMA ON KA MEIE KOOLIS ÕPETAJA, SIIS KÄISIME ME KOOLIMAJAS. ME SAIME LINDUDE KOHTA VAADATA JA KUULATA LINDUDE KOHTA VAHVALT TAHVLILT MIS ON NAGU ARVUTI. AITÄH EMILI EMALE VAHVA TEGEVUSE EEST. MEIL OLI VÄGA HUVITAV.

See maailm mis elab sinus mis sinuga ühes loodi on sama vana kui sina ja veidi su enda moodi... /Jaan Kaplinski/ PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKD SOOVIVAD SUURED JA VÄIKSED MÕMMIKUD